Jõed ja järved

JÕED JA JÄRVED

Vesi kujundab meie maastikke jõgede, järvede ja mitmesuguste märgalade kujul, mis pakuvad kõik elupaika arvukatele ainulaadsetele taime- ja loomaliikidele. Näiteks on jõgede voolavale veele ja järvede seisvale veele omased erinevad liigid, mis on kohanenud nende oludega.

Magevee ökosüsteemid, mis erinevad soolasest veest mõjutatud mere ja ranniku ökosüsteemidest, mängivad meie igapäevaelus olulist rolli: nad on joogivee ja toidu allikad ning transporditeed, leevendavad üleujutusi ja põudasid, toetavad põllumajandust ja puhastavad vett ning pakuvad olulist vaba aja veetmise ja õpikeskkonda.

Meie jõgedele ja järvedele avaldavad aga survet mitmesugused ohud, muu hulgas reostus ning paisjärvede ja tammide ehitus. Eeskätt tammid takistavad kalade liikumist ja muudavad paljude jõeliikide elupaika.

Paljud magevee elupaigad ja sealsed liigid on võetud kaitse alla ELi loodusdirektiividega – õigusraamistikuga, mis on võetud üle Euroopa Liidu 27 liikmesriigi õigusesse

JÕED JA JÄRVED

Vesi kujundab meie maastikke jõgede, järvede ja mitmesuguste märgalade kujul, mis pakuvad kõik elupaika arvukatele ainulaadsetele taime- ja loomaliikidele. Näiteks on jõgede voolavale veele ja järvede seisvale veele omased erinevad liigid, mis on kohanenud nende oludega.

Magevee ökosüsteemid, mis erinevad soolasest veest mõjutatud mere ja ranniku ökosüsteemidest, mängivad meie igapäevaelus olulist rolli: nad on joogivee ja toidu allikad ning transporditeed, leevendavad üleujutusi ja põudasid, toetavad põllumajandust ja puhastavad vett ning pakuvad olulist vaba aja veetmise ja õpikeskkonda.

Meie jõgedele ja järvedele avaldavad aga survet mitmesugused ohud, muu hulgas reostus ning paisjärvede ja tammide ehitus. Eeskätt tammid takistavad kalade liikumist ja muudavad paljude jõeliikide elupaika.

Paljud magevee elupaigad ja sealsed liigid on võetud kaitse alla ELi loodusdirektiividega – õigusraamistikuga, mis on võetud üle Euroopa Liidu 27 liikmesriigi õigusesse

MAGEVEE ELUPAIGAD

Magevee-elupaigad on Euroopa eri paigus sõltuvalt kliimast ja geoloogiast märgatavalt erinevad. Püsivad veekogud, mis on olemas aasta läbi, on koondunud peamiselt Euroopa põhjaossa ja Atlandi-äärsetele aladele. Seevastu ajutised veekogud, mis tekivad vaid teatud ajal aastas, on iseloomulikumad Vahemere kliimavööndile. ELis on kokku kaitse all 20 eri liiki magevee elupaiku.

Jõed

Jõgedes leidub mitmekesiseid elupaiga tüüpe, millest kümme on ELis kaitse all. Kaitsealused jõeelupaigad hõlmavad külmaveelisi boreaalseid (põhjapoolseid) ja alpiinseid kõrgmäestike jõgesid, ulatusliku kruusase põhjaga jõgesid ning veealuse või ujuva taimestikuga vooluveekogusid.

Lammimetsad on jõgede ääres kasvavad metsad. Euroopas leidub sellistes metsades olenevalt piirkonnast mitmesuguseid puu- ja põõsaliike, näiteks pajusid, leppasid, jalakaid, saarepuid ja tamariski ning oleandritest koosnevaid galeriimetsi ja võsastikke. Need metsad on nii vee- kui ka maismaaliikide jaoks väärtuslik toiduallikas, varjupaik ja rändekoridor.

level_2_slide_1

MAGEVEE ELUPAIGAD

Magevee-elupaigad on Euroopa eri paigus sõltuvalt kliimast ja geoloogiast märgatavalt erinevad. Püsivad veekogud, mis on olemas aasta läbi, on koondunud peamiselt Euroopa põhjaossa ja Atlandi-äärsetele aladele. Seevastu ajutised veekogud, mis tekivad vaid teatud ajal aastas, on iseloomulikumad Vahemere kliimavööndile. ELis on kokku kaitse all 20 eri liiki magevee elupaiku.

Jõed

Jõgedes leidub mitmekesiseid elupaiga tüüpe, millest kümme on ELis kaitse all. Kaitsealused jõeelupaigad hõlmavad külmaveelisi boreaalseid (põhjapoolseid) ja alpiinseid kõrgmäestike jõgesid, ulatusliku kruusase põhjaga jõgesid ning veealuse või ujuva taimestikuga vooluveekogusid.

Lammimetsad on jõgede ääres kasvavad metsad. Euroopas leidub sellistes metsades olenevalt piirkonnast mitmesuguseid puu- ja põõsaliike, näiteks pajusid, leppasid, jalakaid, saarepuid ja tamariski ning oleandritest koosnevaid galeriimetsi ja võsastikke. Need metsad on nii vee- kui ka maismaaliikide jaoks väärtuslik toiduallikas, varjupaik ja rändekoridor.

level_2_slide_1

level_3_slide_1

JÄRVED, LAGUUNID JA VÄIKEVEEKOGUD

Järved, laguunid ja väikeveekogud on seisva veega elupaigad, mida asustavad ja kasutavad paljud erinevad maismaa- ja veeliigid. ELi elupaikade direktiiviga on kaitse alla võetud kümme järvede ja väikeveekogude tüüpi. Nende seas on nii suuri sügavaid järvi kui ka madalaid laguune ja ajutisi väikeveekogusid.

Järvedes, laguunides ja väikeveekogudes peitub tavaliselt ainulaadne kohalik bioloogiline mitmekesisus ning need on koduks paljudele erisugustele seisva veega kohanenud taime- ja loomaliikidele, muu hulgas penikeeltele, lemlelistele, mändvetikatele, kiilidele, taolistiivalistele, sägalistele (näiteks aristotelese säga Silurus aristotelis) ja euroopa sookilpkonnadele (Emys orbiculatis). Samuti kasutavad neid sigimispaigana kahepaiksed, nagu kollakõhuline kärnkonn (Bombina variegata) ja harivesilik (Triturus cristatus). Järved ja väikeveekogud on ka lindude jaoks äärmiselt tähtsad elupaigad, eelkõige peatus- ja puhkepaikadena rände ajal.

level_3_slide_1

JÄRVED, LAGUUNID JA VÄIKEVEEKOGUD

Järved, laguunid ja väikeveekogud on seisva veega elupaigad, mida asustavad ja kasutavad paljud erinevad maismaa- ja veeliigid. ELi elupaikade direktiiviga on kaitse alla võetud kümme järvede ja väikeveekogude tüüpi. Nende seas on nii suuri sügavaid järvi kui ka madalaid laguune ja ajutisi väikeveekogusid.

Järvedes, laguunides ja väikeveekogudes peitub tavaliselt ainulaadne kohalik bioloogiline mitmekesisus ning need on koduks paljudele erisugustele seisva veega kohanenud taime- ja loomaliikidele, muu hulgas penikeeltele, lemlelistele, mändvetikatele, kiilidele, taolistiivalistele, sägalistele (näiteks aristotelese säga Silurus aristotelis) ja euroopa sookilpkonnadele (Emys orbiculatis). Samuti kasutavad neid sigimispaigana kahepaiksed, nagu kollakõhuline kärnkonn (Bombina variegata) ja harivesilik (Triturus cristatus). Järved ja väikeveekogud on ka lindude jaoks äärmiselt tähtsad elupaigad, eelkõige peatus- ja puhkepaikadena rände ajal.

MAGEVEEKOGUDE ELUSLOODUS

Euroopa siseveekogudes leidub nii sadu veetaime- ja kalaliike kui ka mitmesuguseid iseloomulikke selgrootuid, kahepaikseid, imetajaid ja linde, kes sõltuvad neist oma elutsükli jooksul. Vee toitaine- ja mineraalisisaldus on olulised tegurid, mis määravad ära, millised liigid neis magevee elupaikades elavad või neid külastavad.

Veelinnud, muu hulgas pardid, haned, luiged, haigrud, flamingod ja kured kasutavad mageveekogusid toitumis-, pesitsemis- ja puhkepaikadena. Paljud Euroopa veelinnud on rändlinnud, näiteks purpurhaigur (Ardea purpurea), kes pesitseb Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kuid talvitub troopilises Aafrikas.

Ka flamingo (Phoenicopterurs ruber) pesitseb ELis. Umbes 60% flamingode populatsioonist elab Vahemere ranniku märgaladel ning olulised pesitsemiskolooniad asuvad Prantsusmaal Camargue'is ja Lõuna-Hispaanias. Flamingod liiguvad Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika märgalade vahel, kusjuures viimased on oluliseks talvitumispaigaks ja Euroopa noortele flamingodele nn kasvualaks.

MAGEVEEKOGUDE ELUSLOODUS

Euroopa siseveekogudes leidub nii sadu veetaime- ja kalaliike kui ka mitmesuguseid iseloomulikke selgrootuid, kahepaikseid, imetajaid ja linde, kes sõltuvad neist oma elutsükli jooksul. Vee toitaine- ja mineraalisisaldus on olulised tegurid, mis määravad ära, millised liigid neis magevee elupaikades elavad või neid külastavad.

Veelinnud, muu hulgas pardid, haned, luiged, haigrud, flamingod ja kured kasutavad mageveekogusid toitumis-, pesitsemis- ja puhkepaikadena. Paljud Euroopa veelinnud on rändlinnud, näiteks purpurhaigur (Ardea purpurea), kes pesitseb Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kuid talvitub troopilises Aafrikas.

Ka flamingo (Phoenicopterurs ruber) pesitseb ELis. Umbes 60% flamingode populatsioonist elab Vahemere ranniku märgaladel ning olulised pesitsemiskolooniad asuvad Prantsusmaal Camargue'is ja Lõuna-Hispaanias. Flamingod liiguvad Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika märgalade vahel, kusjuures viimased on oluliseks talvitumispaigaks ja Euroopa noortele flamingodele nn kasvualaks.

VEEIMETAJAD

Euroopa jõgedes ja järvedes elab ka mitmesuguseid imetajaliike, näiteks sümboolse tähendusega harilik saarmas (Lutra lutra), harilik kobras (Castor fiber) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).

Euroopa naaritsa läänepoolse populatsiooni arvukus on alates 19. sajandi keskpaigast märkimisväärselt kahanenud. Kesk-Euroopas on see liik isegi paiguti jõeelupaikade muutumise või kadumise ning ameerika naaritsa konkurentsi tõttu välja surnud.

Veel üht haruldast veeimetajat, pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit (Galemys pyrenaicus) leidub vaid Lõuna-Euroopas (Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis). Kuigi desman eelistab kiirevoolulisi mägiojasid, leiab teda aeg-ajalt ka aeglasemalt liikuva veega veekogudest, nagu kanalid, järved ja lodud. Kahjuks on desmani arvukus vähenenud ja mõnest piirkonnast on ta täiesti kadunud.

level_5_slide_1

VEEIMETAJAD

Euroopa jõgedes ja järvedes elab ka mitmesuguseid imetajaliike, näiteks sümboolse tähendusega harilik saarmas (Lutra lutra), harilik kobras (Castor fiber) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).

Euroopa naaritsa läänepoolse populatsiooni arvukus on alates 19. sajandi keskpaigast märkimisväärselt kahanenud. Kesk-Euroopas on see liik isegi paiguti jõeelupaikade muutumise või kadumise ning ameerika naaritsa konkurentsi tõttu välja surnud.

Veel üht haruldast veeimetajat, pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit (Galemys pyrenaicus) leidub vaid Lõuna-Euroopas (Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis). Kuigi desman eelistab kiirevoolulisi mägiojasid, leiab teda aeg-ajalt ka aeglasemalt liikuva veega veekogudest, nagu kanalid, järved ja lodud. Kahjuks on desmani arvukus vähenenud ja mõnest piirkonnast on ta täiesti kadunud.

level_5_slide_1

level_6_slide_1

EUROOPA MAGEVEEKALAD

Euroopa jõed on elupaigaks enam kui 70 kalaliigile, mis on ELi elupaikade direktiiviga võetud kaitse alla. Mõned neist on endeemilised (neid leidub Euroopas vaid teatud jõgedes), näiteks prantsuse süstikahven (Zingel asper) ja Romanichthys valsanicola, kes elab vaid Rumeenias Argesi jões.

Mõned kalad läbivad pikki vahemaid. Näiteks lõhed on tuntud oma pikkade ülesvoolu rännete poolest, mil nad liiguvad paljunemiseks merest mageveega jõgedesse. Ohustatud Doonau taimen (Hucho hucho) ja atlandi lõhe (Salmo salar) on mõlemad võetud elupaikade direktiiviga kaitse alla.

level_6_slide_1

EUROOPA MAGEVEEKALAD

Euroopa jõed on elupaigaks enam kui 70 kalaliigile, mis on ELi elupaikade direktiiviga võetud kaitse alla. Mõned neist on endeemilised (neid leidub Euroopas vaid teatud jõgedes), näiteks prantsuse süstikahven (Zingel asper) ja Romanichthys valsanicola, kes elab vaid Rumeenias Argesi jões.

Mõned kalad läbivad pikki vahemaid. Näiteks lõhed on tuntud oma pikkade ülesvoolu rännete poolest, mil nad liiguvad paljunemiseks merest mageveega jõgedesse. Ohustatud Doonau taimen (Hucho hucho) ja atlandi lõhe (Salmo salar) on mõlemad võetud elupaikade direktiiviga kaitse alla.

MIDA TEEB EL MEIE JÕGEDE JA JÄRVEDE KAITSEKS?

Lisaks ELi loodusdirektiividele, millega kaitstakse ohustatud mageveeliike ja elupaiku, keskendutakse ELi veepoliitika raamdirektiivis, mis võeti vastu 2000. aastal, kogu pinna- ja põhjavee olukorra parandamisele ELis.

ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 püstitati hiljuti eesmärk taastada 2030. aastaks jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses.

Euroopa veeteabesüsteem (WISE Freshwater) pakub teavet ja andmeid Euroopa jõgede, järvede ja põhjavee olukorra, neid mõjutavate survetegurite ja veekeskkonna kaitseks võetavate meetmete kohta.

The Biodiversity information system for Europe is a partnership between
the European Commission and the European Environment Agency.

Other European Information Systems