Natura 2000

KOOSTÖÖ EUROOPA LOODUSE KAITSMISE NIMEL

Alates 1960ndatest sai ilmselgeks, et Euroopa looduse olukord oli halvenemas. Liigid, mis olid varem tavapärased ja laialt levinud, surid välja ning paljud looduslikud paigad olid kahjustunud või kadunud. Üha laienev linnastumine ja majanduslik areng koos kaasnevate muutustega maa ja mere kasutamisel, reostuse ja taristuehitusega avaldavad loodusele säärast laastavat mõju.

Veidi rohkem kui 40 aasta eest hakkasid Euroopa riigid vastuseks kodanike üha suuremale murele tegema koostööd, et kaitsta loodust ja säilitada meie looduspärandit. See ettevõtmine nõudis otsustavat tegutsemist ja selgete reeglite kehtestamist kõigile järgimiseks. Seetõttu võttis Euroopa Liit (EL) vastu spetsiaalsed õigusaktid, et tagada kõigi linnuliikide ja suurema osa ohustatud loomade, taimede ja elupaikade säilimine. Paljud neist on Euroopas ainulaadsed ja neid ei leidu kuskil mujal maailmas.

KUIDAS EL KAITSEB LOODUST

ELi looduskaitsealaste õigusaktide tugisambad, mille kõik liikmesriigid on võtnud üle oma riiklikku õigusesse, on kaks Euroopa Liidu õigusakti: linnudirektiiv (1979) ja elupaikade direktiiv (1992), millele viidatakse ühiselt kui ELi loodusdirektiividele.

Mõlemas direktiivis kasutatakse sarnast ja teineteist täiendavat käsitlusviisi. Nendega kaitstakse:

1. looduslikke alasid, kus asuvad looduslike liikide elupaigad. Kaitse alla võetavad alad tehakse kindlaks kokku lepitud teaduslike kriteeriumide põhjal. Neid nimetatakse Natura 2000 aladeks ja need moodustavad kokku maailma suurima kaitsealade võrgustiku;

2. konkreetseid liike nii Natura 2000 aladel kui ka väljaspool neid.

AVASTAGE NATURA 2000 ALASID KÕIKJAL ELIS NATURA 2000 NETWORK VIEWER

LISATEAVET SAAB ARUANDEST ELI LINNU- JA ELUPAIKADE DIREKTIIVIDE KOHTA

KUIDAS EL KAITSEB LOODUST

Mõlemas direktiivis kasutatakse sarnast ja teineteist täiendavat käsitlusviisi. Nendega kaitstakse:

2. konkreetseid liike nii Natura 2000 aladel kui ka väljaspool neid.

AVASTAGE NATURA 2000 ALASID KÕIKJAL ELIS NATURA 2000 NETWORK VIEWER

LISATEAVET SAAB ARUANDEST ELI LINNU- JA ELUPAIKADE DIREKTIIVIDE KOHTA

MEIE LOODUSLIKE PAIKADE KAITSE: NATURA 2000 VÕRGUSTIK

Natura 2000 võrgustik on suurim kaitsealade võrgustik maailmas. See hõlmab 27 ELi liikmesriigis umbes 27 000 ala ning katab praegu enam kui 18% Euroopa Liidu maismaast ja ligikaudu 9% merealadest. Tänu võrgustikule on ELis kaitse all umbes 1500 tüüpilist, haruldast või ohustatud looma- ja taimeliiki.

Suurim Natura 2000 ala on Prantsusmaa Atlandi-äärsel rannikul asuv mereala Mers Celtiques ning väikseimate alade seas on Grotta della Lovara, kus on kaitse all hulk Itaalia Alpides leiduvaid ohustatud nahkhiiri. Kõige haruldasemate elupaikade ja liikide seas, mida võrgustikus kaitstakse, on karstijõgede tufikaskaadid Dinaari mäestikus, koopaolm (Proteus anguinus) ja kraetrapp (Chlamydotis undulata), keda leidub vaid Kanaari saartel.

Avastage Natura 2000 alasid kõikjal ELis 🠦 Natura 2000 Network Viewer

Lisateavet leiate Natura 2000 baromeetrist, Natura 2000 KKKst ning Natura 2000 andmetest ja kaartidelt.

MEIE LOODUSLIKE PAIKADE KAITSE: NATURA 2000 VÕRGUSTIK

Avastage Natura 2000 alasid kõikjal ELis 🠦 Natura 2000 Network Viewer

Lisateavet leiate Natura 2000 baromeetrist, Natura 2000 KKKst ning Natura 2000 andmetest ja kaartidelt.

ELUSLOODUSE SÄILITAMINE VÄLJASPOOL KAITSEALASID

ELi loodusdirektiividega kehtestatakse ka ranged reeglid liikide kaitseks väljaspool Natura 2000 alasid. Näiteks on nendega nõutud meetmete võtmine, et vältida pesitsevate lindude häirimist metsandustegevusega või ennetada kaitsealuste kalaliikide juhuslikku kaubanduslikku püüki.

Samuti keelatakse direktiividega kaitse all olevate taimede noppimine, kogumine, lõikamine, väljajuurimine või hävitamine looduses väljaspool Natura 2000 alasid. Keelatud on ka loodusest võetud looma- ja taimeisendite pidamine, vedamine ja müümine.

Vaadake elupaikade direktiiviga kaitstud liikide ja linnudirektiiviga kaitstud metslindude loetelu.

ELUSLOODUSE SÄILITAMINE VÄLJASPOOL KAITSEALASID

Vaadake elupaikade direktiiviga kaitstud liikide ja linnudirektiiviga kaitstud metslindude loetelu.

KUIDAS ME TEAME, MILLISES SEISUS ON ELI LOODUS?

Iga ELi riik kogub korrapäraselt andmeid oma kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta, et jälgida nende olukorda. See on väga oluline, et mõista, millises seisus on teatud liik või elupaik, milliste ohtudega see silmitsi seisab ja kuidas kujundada parimaid võimalikke kaitsemeetmeid. Samuti võetakse see aluseks kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundiga seotud arengusuundade analüüsimisel kõikjal ELis.

Iga kuue aasta järel esitavad ELi liikmesriigid selle teabe Euroopa Keskkonnaametile (EEA). EEA sisestab selle teabe oma andmebaasidesse (näiteks Euroopa Liidu loodusteabe süsteemi (EUNIS)) ja avaldab ülevaate looduse seisundist EEA tehnilise aruandena, millega kaasneb Euroopa Komisjoni poliitikaaruanne. Viimane, 2020. aastal avaldatud aruanne paljastas, et suurema osa elupaikade direktiiviga kaitse alla võetud liikide (63%) ja elupaikade (81%) kaitsestaatus ei ole hea.

KUIDAS ME TEAME, MILLISES SEISUS ON ELI LOODUS?

KOKKUVÕTE: EDULOOD JA LAHENDAMATA PROBLEEMID

Euroopa looduspärandi säilitamiseks tehtud kooskõlastatud jõupingutustel on hulk saavutusi.

ELis kaitse all olev ala on viimase 30 aasta jooksul enam kui kolmekordistunud.
Üle poole ELi linnuliikidest on nüüdseks tänu kaitsele ja sihipärastele meetmetele hoolimata viimase 40 aasta jooksul toimunud märkimisväärsest majanduskasvust stabiilses seisus.
Mõned ohustatud liigid on päästetud väljasuremise äärelt, muu hulgas ibeeria ilvesed ja habekotkad.
Maa majandamise tavad, mis toovad kasu nii loodusele kui ka inimestele, on üha levinumad.
Teadmised Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest on paranenud ning pannud aluse parematele ja tõhusamatele kaitsemeetmetele.
EL on investeerinud looduskaitsesse miljardeid eurosid, näiteks rahastamisprogrammi LIFE kaudu, mille tulemuseks olevad looduskaitsealased edulood on maailma tähelepanuväärseimate seas.

Hoolimata edusammudest seisame ka edaspidi silmitsi rohkete probleemidega. Selleks et tagada nii inimeste kui ka looduse elujõulisus, peame tegelema bioloogilise mitmekesisuse kadumise algpõhjustega ning kujundama ümber kaupade tootmise, tarbimise ja nendega kauplemise viisid, nii et edendame loodust, mitte ei hävita seda. Euroopa roheline kokkulepe ja ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 on olulised sammud selles suunas.

KOKKUVÕTE: EDULOOD JA LAHENDAMATA PROBLEEMID

Euroopa looduspärandi säilitamiseks tehtud kooskõlastatud jõupingutustel on hulk saavutusi.

ELis kaitse all olev ala on viimase 30 aasta jooksul enam kui kolmekordistunud.
Üle poole ELi linnuliikidest on nüüdseks tänu kaitsele ja sihipärastele meetmetele hoolimata viimase 40 aasta jooksul toimunud märkimisväärsest majanduskasvust stabiilses seisus.
Mõned ohustatud liigid on päästetud väljasuremise äärelt, muu hulgas ibeeria ilvesed ja habekotkad.
Maa majandamise tavad, mis toovad kasu nii loodusele kui ka inimestele, on üha levinumad.
Teadmised Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest on paranenud ning pannud aluse parematele ja tõhusamatele kaitsemeetmetele.
EL on investeerinud looduskaitsesse miljardeid eurosid, näiteks rahastamisprogrammi LIFE kaudu, mille tulemuseks olevad looduskaitsealased edulood on maailma tähelepanuväärseimate seas.