MÄED
Mäed katavad 29% ELi maismaa-alast. Viis suurimat mäestikku on Alpid, Apenniinid, Püreneed, Skandinaavia mäestik ja Karpaadid. Prantsuse Alpides asuv 4810 meetri kõrgune Mont Blanc on ELi kõrgeim mäetipp.
Suurt osa Euroopa mägistest aladest (umbes 40%) katavad metsad ja rohumaad, kus karjatatakse suvel kariloomi. Paljud Euroopa säilinud põlisloodusaladest asuvad suuresti oma kõrvalise asukoha tõttu mägistes piirkondades.
Mäed on koduks mitmesugustele looma- ja taimeliikidele, millest paljud on kohanenud eluga äärmuslikes tingimustes. Euroopa mägipiirkondades kasvab rohkem kui 2500 taimede liiki ja alamliiki ning paljusid neist mujalt ei leia.
Mägede ökosüsteeme ohustavad aga maa kasutamata jätmine, üha intensiivsem põllumajandus, taristu arendamine ja jätkusuutmatu kasutusviis. Võrreldes madalike ökosüsteemidega on mägipiirkonnad tundlikumad kliimamuutuste negatiivse mõju suhtes.
MÄED
Mäed katavad 29% ELi maismaa-alast. Viis suurimat mäestikku on Alpid, Apenniinid, Püreneed, Skandinaavia mäestik ja Karpaadid. Prantsuse Alpides asuv 4810 meetri kõrgune Mont Blanc on ELi kõrgeim mäetipp.
Suurt osa Euroopa mägistest aladest (umbes 40%) katavad metsad ja rohumaad, kus karjatatakse suvel kariloomi. Paljud Euroopa säilinud põlisloodusaladest asuvad suuresti oma kõrvalise asukoha tõttu mägistes piirkondades.
Mäed on koduks mitmesugustele looma- ja taimeliikidele, millest paljud on kohanenud eluga äärmuslikes tingimustes. Euroopa mägipiirkondades kasvab rohkem kui 2500 taimede liiki ja alamliiki ning paljusid neist mujalt ei leia.
Mägede ökosüsteeme ohustavad aga maa kasutamata jätmine, üha intensiivsem põllumajandus, taristu arendamine ja jätkusuutmatu kasutusviis. Võrreldes madalike ökosüsteemidega on mägipiirkonnad tundlikumad kliimamuutuste negatiivse mõju suhtes.

MÄGEDE ELUPAIGAD
Mägedele on iseloomulikud väga spetsiifilised keskkonnategurid, nagu järsud nõlvad, väheviljakad ja õhukesed mullad ning äärmuslikud kliimatingimused. Suured kohalikud erinevused nendes tingimustes selgitavad seda, miks elupaigad ja liigid on mägialadel üldiselt mitmekesisemad kui ümbritsevatel madalikel.
ELi 233 kaitsealusest elupaiga tüübist leidub 42 (ligi 20%) eranditult või peaaegu eranditult mägipiirkondades ning 91 elupaika nii mägedes kui ka madalikualadel.
Ligi pool meie mägedest on kaetud metsadega, kuid neilt leiab ka väga erisuguseid põõsaid ja rohumaid, muu hulgas alpiinseid nõmmesid ja rohumaid, ning paljandeid kaljudel, kaljuseintel ja rusukalletel. Mägedes leidub ka ainulaadseid magevee elupaiku, näiteks Alpide järvi, soid ja allikaid ning kõrgemal liustikke.
MÄGEDE ELUPAIGAD
Mägedele on iseloomulikud väga spetsiifilised keskkonnategurid, nagu järsud nõlvad, väheviljakad ja õhukesed mullad ning äärmuslikud kliimatingimused. Suured kohalikud erinevused nendes tingimustes selgitavad seda, miks elupaigad ja liigid on mägialadel üldiselt mitmekesisemad kui ümbritsevatel madalikel.
ELi 233 kaitsealusest elupaiga tüübist leidub 42 (ligi 20%) eranditult või peaaegu eranditult mägipiirkondades ning 91 elupaika nii mägedes kui ka madalikualadel.
Ligi pool meie mägedest on kaetud metsadega, kuid neilt leiab ka väga erisuguseid põõsaid ja rohumaid, muu hulgas alpiinseid nõmmesid ja rohumaid, ning paljandeid kaljudel, kaljuseintel ja rusukalletel. Mägedes leidub ka ainulaadseid magevee elupaiku, näiteks Alpide järvi, soid ja allikaid ning kõrgemal liustikke.
MÄGEDE ELUSLOODUS
Elupaikade direktiivi abil kaitseb EL 181 looma- ja taimeliiki, mis on eranditult või peaaegu eranditult seotud mägedega, ning veel 130 liiki, mida leidub nii mägedes kui ka madalikualadel.
Mäed pakuvad ohustatud elusloodusele tähtsat pelgupaika ja mõni äärmiselt spetsialiseerunud liik esineb vaid teatud mäestikes, näiteks tatra uruhiir (Microtus tatricus) Karpaatides, apenniini mägikits (Rupicapra pyrenaica ornata) Apenniinides ja alpi salamander (Salamandra atra) Alpides.
Paljud taimeliigid on kohanenud eluga mägedes vertikaalsetel kaljuseintel. Näiteks laialdaselt tuntud alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum) kasvab kõrgetel nõlvadel jõudsalt.
Röövlinnud, nagu kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kaeluskotkas (Gyps fulvus) ja habekotkas (Gypaetus barbatus), kasutavad kaljusid ja paljandeid pesitsemiseks.
MÄGEDE ELUSLOODUS
Elupaikade direktiivi abil kaitseb EL 181 looma- ja taimeliiki, mis on eranditult või peaaegu eranditult seotud mägedega, ning veel 130 liiki, mida leidub nii mägedes kui ka madalikualadel.
Mäed pakuvad ohustatud elusloodusele tähtsat pelgupaika ja mõni äärmiselt spetsialiseerunud liik esineb vaid teatud mäestikes, näiteks tatra uruhiir (Microtus tatricus) Karpaatides, apenniini mägikits (Rupicapra pyrenaica ornata) Apenniinides ja alpi salamander (Salamandra atra) Alpides.
Paljud taimeliigid on kohanenud eluga mägedes vertikaalsetel kaljuseintel. Näiteks laialdaselt tuntud alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum) kasvab kõrgetel nõlvadel jõudsalt.
Röövlinnud, nagu kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kaeluskotkas (Gyps fulvus) ja habekotkas (Gypaetus barbatus), kasutavad kaljusid ja paljandeid pesitsemiseks.
IMETAJAD
Euroopa mäed on koduks paljudele imetajatele, muu hulgas kaljukitsedele, mägikitsedele ja valgejänestele. Mäed pakuvad ka suurtele kiskjalistele pelgupaika ja läbipääsukoridori, mis võimaldab neil ühest piirkonnast teise liikuda. Meil on Euroopas viis suurte kiskjaliste liiki: hallhunt (Canis lupus), ahm (Gulo gulo), harilik ilves (Lynx lynx), ibeeria ilves (Lynx pardinus) ja pruunkaru (Ursus arctos). Need liigid on läbi ajaloo inimestega koos eksisteerinud, kuid nende praegusel haldamisel ja kaitsel on vaja võtta meetmeid, et vältida inimestega seonduvaid konflikte, eelkõige ennetada kariloomade ründamist.
IMETAJAD
Euroopa mäed on koduks paljudele imetajatele, muu hulgas kaljukitsedele, mägikitsedele ja valgejänestele. Mäed pakuvad ka suurtele kiskjalistele pelgupaika ja läbipääsukoridori, mis võimaldab neil ühest piirkonnast teise liikuda. Meil on Euroopas viis suurte kiskjaliste liiki: hallhunt (Canis lupus), ahm (Gulo gulo), harilik ilves (Lynx lynx), ibeeria ilves (Lynx pardinus) ja pruunkaru (Ursus arctos). Need liigid on läbi ajaloo inimestega koos eksisteerinud, kuid nende praegusel haldamisel ja kaitsel on vaja võtta meetmeid, et vältida inimestega seonduvaid konflikte, eelkõige ennetada kariloomade ründamist.
MIDA TEEB EL MEIE MÄGEDE KAITSEKS?
Paljusid jõupingutusi Euroopa mägede kaitseks koordineeritakse ja toetatakse laiemal Euroopa tasandil. Peale ELi loodusdirektiivide, millega kaitstakse mägede liike ja elupaiku ning määratletakse Natura 2000 võrgustikku, on EL ühinenud ka Alpi konventsiooni ja Karpaatide konventsiooniga. Nende konventsioonidega tuuakse kokku kõik riigid, kes soovivad töötada välja ühised eesmärgid ja meetmed, et kaitsta Euroopa kahe suurima mäestiku loodus- ja kultuuripärandit.
Alpi konventsioon on ainulaadne õiguslikult siduv vahend jätkusuutlikkuse edendamiseks, mille eesmärk on kaitsta tulevaste põlvede jaoks Alpide tundlikke ökosüsteeme ning kultuurilist identiteeti, pärandit ja traditsioone.
Karpaatide konventsioon on allpiirkondlik leping, millega soodustatakse Karpaatide piirkonna jätkusuutlikku arendamist ja kaitset.
The Biodiversity information system for Europe is a partnership between
the European Commission and the European Environment Agency.