Metsad

METSAD

Metsad on Euroopa Liidus (EL) ühed liigirikkamad maismaa ökosüsteemid. Euroopas leidub enam kui 80 eri tüüpi metsaelupaiku, alustades külmade boreaalsete metsadega ja lõpetades lähistroopiliste metsadega Atlandi ookeani saartel. Need metsad on koduks mitmekesisele elusloodusele, iseäranis lindudele ja putukatele.

Kuigi metsaalad on viimase 150 aasta jooksul Euroopas pidevalt suurenenud, on meie looduslikud metsad ja nende bioloogiline mitmekesisus jätkuvalt surve all. Kehvad metsa majandamise tavad ning võõrliikide ja kahjurite levik kahjustavad metsade tervist. Äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu tormid ja metsapõlengud, mis on kliimamuutuste tõttu üha intensiivsemad ja esinevad tihedamini, lükkavad veelgi mõned Euroopa metsad piiri peale. Osa Euroopa viimastest säilinud vanadest metsadest võetakse siiani ärieesmärkidel maha.

EL kaitseb Euroopa ohustatud metsi ELi-ülese õiguskaitseraamistiku kaudu ning metsade kaitse aktiivse rahastamise ja kvaliteetse metsamajanduse edendamise abil. Euroopa kaitsealade võrgustik Natura 2000 on looduslike metsade kaitsmisel keskse tähtsusega.

METSAD

Metsad on Euroopa Liidus (EL) ühed liigirikkamad maismaa ökosüsteemid. Euroopas leidub enam kui 80 eri tüüpi metsaelupaiku, alustades külmade boreaalsete metsadega ja lõpetades lähistroopiliste metsadega Atlandi ookeani saartel. Need metsad on koduks mitmekesisele elusloodusele, iseäranis lindudele ja putukatele.

Kuigi metsaalad on viimase 150 aasta jooksul Euroopas pidevalt suurenenud, on meie looduslikud metsad ja nende bioloogiline mitmekesisus jätkuvalt surve all. Kehvad metsa majandamise tavad ning võõrliikide ja kahjurite levik kahjustavad metsade tervist. Äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu tormid ja metsapõlengud, mis on kliimamuutuste tõttu üha intensiivsemad ja esinevad tihedamini, lükkavad veelgi mõned Euroopa metsad piiri peale. Osa Euroopa viimastest säilinud vanadest metsadest võetakse siiani ärieesmärkidel maha.

EL kaitseb Euroopa ohustatud metsi ELi-ülese õiguskaitseraamistiku kaudu ning metsade kaitse aktiivse rahastamise ja kvaliteetse metsamajanduse edendamise abil. Euroopa kaitsealade võrgustik Natura 2000 on looduslike metsade kaitsmisel keskse tähtsusega.

METSAELUPAIGAD

Euroopas leidub erinevat tüüpi metsi, mis on kohandunud kohalike keskkonnatingimustega. ELi elupaikade direktiiviga on kaitse alla võetud 85 metsaelupaikade tüüpi. Mõnda neist metsaelupaikadest leiab vaid väga spetsiifilistest paikadest, näiteks Apenniini pöögimetsi, Kreeta ja Kanaari saarte palmisalusid ning Küprose seedrimetsi. Levinumate metsade seas on Kesk-Euroopas valdavad pöögimetsad, mägistes piirkondades ja Põhja-Euroopas levinud okaspuumetsad (männi- ja kuusemetsad) ning Vahemere piirkonnale omased tammede ja okaspuudega segametsad.

level_2_slide_1

METSAELUPAIGAD

Euroopas leidub erinevat tüüpi metsi, mis on kohandunud kohalike keskkonnatingimustega. ELi elupaikade direktiiviga on kaitse alla võetud 85 metsaelupaikade tüüpi. Mõnda neist metsaelupaikadest leiab vaid väga spetsiifilistest paikadest, näiteks Apenniini pöögimetsi, Kreeta ja Kanaari saarte palmisalusid ning Küprose seedrimetsi. Levinumate metsade seas on Kesk-Euroopas valdavad pöögimetsad, mägistes piirkondades ja Põhja-Euroopas levinud okaspuumetsad (männi- ja kuusemetsad) ning Vahemere piirkonnale omased tammede ja okaspuudega segametsad.

level_2_slide_1

NATURA 2000 ALAD, KUS KAITSTAKSE TAMMIKUID

TAMMIKUD

Looduslikud tammikud on üle Euroopa laialt levinud. Tammikuid on palju eri tüüpe: Atlandi-äärsetest heitlehistest parasvöötme tammemetsadest Vahemere-äärsete igihaljaste tammikuteni. Kõige levinumad tammepuu liigid on harilik tamm (Quercus robur) ja igihaljas iilekstamm (Quercus ilex). Haruldasim on lepalehine tamm (Quercus alnifolia), mis on valdav mõningatel metsaaladel Küprose mägedes. Kõigist Euroopa kohalikest puuliikidest peetakse tammesid nendeks, millega on seotud suurim arv liike, eelkõige putukate seas.

Natura 2000 võrgustiku abil kaitstakse tammikuid üle Euroopa. Nende hulgas on Atlandi ja Kesk-Euroopa tammikud, millele on iseloomulik harilik tamm ja kivitamm (Quercus petraea), mis on mõlemad valdavad tammepuud enam kui 2000 Natura 2000 alal üle Euroopa.

NATURA 2000 ALAD, KUS KAITSTAKSE TAMMIKUID

TAMMIKUD

Looduslikud tammikud on üle Euroopa laialt levinud. Tammikuid on palju eri tüüpe: Atlandi-äärsetest heitlehistest parasvöötme tammemetsadest Vahemere-äärsete igihaljaste tammikuteni. Kõige levinumad tammepuu liigid on harilik tamm (Quercus robur) ja igihaljas iilekstamm (Quercus ilex). Haruldasim on lepalehine tamm (Quercus alnifolia), mis on valdav mõningatel metsaaladel Küprose mägedes. Kõigist Euroopa kohalikest puuliikidest peetakse tammesid nendeks, millega on seotud suurim arv liike, eelkõige putukate seas.

Natura 2000 võrgustiku abil kaitstakse tammikuid üle Euroopa. Nende hulgas on Atlandi ja Kesk-Euroopa tammikud, millele on iseloomulik harilik tamm ja kivitamm (Quercus petraea), mis on mõlemad valdavad tammepuud enam kui 2000 Natura 2000 alal üle Euroopa.

level_4_slide_1

METSALIIGID

Peale puuliikide on Euroopa metsad koduks ka mitmesugustele loomadele ja taimedele. Paljusid liike ei leidu peale Euroopa metsade kuskil mujal maailmas. Suuremad loomaliigid, nagu karud, hundid ja kotkad, toetuvad samuti suuresti nendele ökosüsteemidele, kuigi nad ei sõltu täielikult metsadest.

Metsades on viimase paari sajandi jooksul toimunud suured muutused ja mõned metsadest sõltuvad liigid, mis olid varem laialt levinud, võitlevad nüüd ellujäämise nimel. ELi loodusdirektiividega kaitstakse enam kui 400 taime- ja loomaliiki, mis on seotud metsamaa ja metsa ökosüsteemidega: rohkem kui 250 lindu, peaaegu 30 kahepaiksete liiki, 48 lülijalgset, 57 imetajat, 16 soonteta taime, 13 roomajat, kümme molluskit ja neli soontaime, mis sõltuvad metsadest, on ELis õigusaktidega kaitstud. Näiteks salamandriliiki (Salamandrina terdigitata) leidub üksnes Lõuna-Itaalias.

level_4_slide_1

METSALIIGID

Peale puuliikide on Euroopa metsad koduks ka mitmesugustele loomadele ja taimedele. Paljusid liike ei leidu peale Euroopa metsade kuskil mujal maailmas. Suuremad loomaliigid, nagu karud, hundid ja kotkad, toetuvad samuti suuresti nendele ökosüsteemidele, kuigi nad ei sõltu täielikult metsadest.

Metsades on viimase paari sajandi jooksul toimunud suured muutused ja mõned metsadest sõltuvad liigid, mis olid varem laialt levinud, võitlevad nüüd ellujäämise nimel. ELi loodusdirektiividega kaitstakse enam kui 400 taime- ja loomaliiki, mis on seotud metsamaa ja metsa ökosüsteemidega: rohkem kui 250 lindu, peaaegu 30 kahepaiksete liiki, 48 lülijalgset, 57 imetajat, 16 soonteta taime, 13 roomajat, kümme molluskit ja neli soontaime, mis sõltuvad metsadest, on ELis õigusaktidega kaitstud. Näiteks salamandriliiki (Salamandrina terdigitata) leidub üksnes Lõuna-Itaalias.

MIDA TEEB EL MEIE METSADE KAITSEKS?

Metsade bioloogiline mitmekesisuse kaitset koordineeritakse Euroopa Liidu tasandil. Kehtestatud on mitmesugused poliitikameetmed ja strateegiad, et tagada metsade jätkusuutlik majandamine ja rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Ohustatud metsaliike ja -elupaiku kaitstakse eelkõige ELi loodusdirektiividega. Nende keskmes on Natura 2000 võrgustik, mis hõlmab praegu enam kui 20 000 ELi metsaelupaikade kaitseks määratud ala.

Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest on Euroopa Komisjon töötanud välja uue ELi metsastrateegia. See strateegia põhineb ELi elurikkuse strateegial aastani 2030 ja hõlmab kogu metsatsüklit puude istutamisest raiumiseni ning sellega edendatakse arvukaid metsadega seotud teenuseid. Samuti on strateegia eesmärk tagada terved ja vastupidavad metsad, mis annavad märkimisväärse panuse bioloogiline mitmekesisuse ja kliimaga seotud eesmärkide täitmisse, vähendada loodusõnnetusi ja neile reageerida, kindlustada elatusvahendid ning toetada ringmajandust ja maakohtade kogukondi.

level_5_slide_1

LISATEAVE

EUROOPA METSATEABESÜSTEEM

Euroopa metsateabesüsteem pakub selget, hõlpsasti kasutatavat, avatud juurdepääsuga ja ajakohastatud teavet Euroopa metsade seisukorra ja arengusuundade kohta.

FOREST.EEA.EUROPA.EU

The Biodiversity information system for Europe is a partnership between
the European Commission and the European Environment Agency.

Other European Information Systems