Rannikud ja mered

RANNIKUD JA MERED

Mere ja ranniku ökosüsteemides leidub elurikkust, mis on inimeste heaolu ja elatise seisukohast väga olulised. Need annavad toitu ja toorainet, toodavad hapnikku ja seovad süsinikku, hoiavad ära erosiooni ja üleujutusi ning pakuvad inimestele paika, kus lõõgastuda, energiat ammutada ja loodusega kokku puutuda. Peaaegu pool Euroopa elanikkonnast elab rannikualal.

Hoolimata oma tähtsusest on meie mere- ja rannikukeskkond üha suurema surve all. Peamiste ohtude seas on rannikualade arendamine, reostus, laevaliiklus, ülepüük, spordi- ja vabaajategevus, invasiivsed võõrliigid ja kliimamuutused.

Oleme ELis leppinud kokku meetmed, et säilitada mere- ja rannikualade liike ja elupaiku, rakendades ELi loodusdirektiive ja merestrateegia raamdirektiivi – õigusraamistikke, mille kõik ELi liikmesriigid peavad oma riiklikesse õigusaktidesse üle võtma.

RANNIKUD JA MERED

RANNIKU- JA MEREELUPAIGAD

Euroopa mere- ja rannikukeskkonnad on märkimisväärselt mitmekesised. Ainuüksi ELi rannikul on kaitse all 39 eri rannikuelupaiga tüüpi, muu hulgas kivirannad, jõgede lehtersuudmed, laguunid, sooldunud lodud, rannikupangad ja 17 liiki luiteid.

LIIVALUITED

Liivaluited ääristavad pikalt ELi rannikut. Need tekivad setetest, mille tõusuvesi on kaldale kandnud, moodustades randu. Luited tekivad siis, kui setted on piisavalt kaugel sisemaal, et tõusuvesi neid enam ei liigutaks. Üldiselt tekib neile taimestik, mis mõjub stabiliseerivalt.

Luited on üks rannikuelupaiku, mida inimese arendustegevus enim ohustab, ja need on üle ELi enamjaolt kehvas seisus. Eelkõige võib looduslikku rannikut muuta ja luiteelupaikadele laastavalt mõjuda turismiga seotud tegevus. Samuti võivad luiteid kahjustada invasiivsed võõrliigid, mis ei ole Euroopa luidetele omased, domineerivad üle kohaliku floora ja fauna ning tõrjuvad need välja.

Coastal and marine habitats

RANNIKU- JA MEREELUPAIGAD

LIIVALUITED

Coastal and marine habitats

Marine habitats: seagrasses, the forests of the sea

MMEREELUPAIGAD: MEREROHUD – MERE METSAD

Merealadelt võib leida väga mitmekesiseid elupaiku, alustades süvamere stabiilse keskkonnaga ja lõpetades äärmiselt dünaamiliste rannikuvetega. ELi kaitsealuste mereelupaikade hulka kuuluvad liivamadalikud, neptunirohu kasvukohad, merekoopad, rifid ja süvamereelupaigad, nagu merepõhjast erituvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid. Enamikus neist elupaikadest on ka rikkalikud loomakooslused. Paljudele neist on koduks näiteks mererohuga kaetud alad, kuid ka see elupaik on ohustatud.

Marine habitats: seagrasses, the forests of the sea

MMEREELUPAIGAD: MEREROHUD – MERE METSAD

MERE ELUSLOODUS

Meie mered on koduks ligi 150 kaitsealusele loomaliigile, muu hulgas delfiinidele, vaaladele, hüljestele, merikilpkonnadele, merelindudele ja kaladele.

MERELINNUD

Euroopa meredel võib regulaarselt kohata 79 liiki merelinde, muu hulgas pääsusid, tormilinde, suulasid, kormoranlasi, änne, kajakaid, tiire ja alklasi. Merelinnud veedavad üldiselt suure osa oma elust merel ja tulevad kaldale vaid pesitsema. Mõned liigid rändavad tuhandeid kilomeetreid ja veedavad vaid osa aastast meie rannikuil. See kehtib näiteks randtiiru puhul (Sterna paradisaea), kes on teadaolevalt pikima rändega linnuliik ja ületab oma Arktika ja Antarktika vahelisel rändel terve Atlandi-äärse ranniku.

Kõik merelinnud on kaitstud ELi linnudirektiiviga ja nende seas on mõned Euroopa kõige ohustatumatest liikidest. Üks neist on äärmiselt ohustatud baleaari tormilind (Puffinus mauretanicus), kes on väljasuremise äärel. Muud liigid ei ole niivõrd suures ohus ja nende populatsioonid kasvavad mõnes piirkonnas. Nende seas on suula (Morus bassanus), karbuskajakas (Larus melanocephalus) ja roosatiir (Sterna dougallii).

MERE ELUSLOODUS

Meie mered on koduks ligi 150 kaitsealusele loomaliigile, muu hulgas delfiinidele, vaaladele, hüljestele, merikilpkonnadele, merelindudele ja kaladele.

MERELINNUD

MEREIMETAJAD

Euroopa meredest leiab 34 delfiini-, vaala- ja pringliliiki, keda tuntakse ühiselt vaalalistena. Nad moodustavad 42% üle maailma teadaolevatest vaalaliste liikidest ning nende seas on harilik pringel (Phocoena phocoena), silmikdelfiin (Tursiops truncatus) ja heeringavaal (Balaenoptera physalus). Paljud vaalaliste liigid on süvasukeldujad. Näiteks võidisvaal (Physeter macrocephalus) võib sukelduda oma eelistatud toidu, hiidkalmaari otsinguil enam kui 2000 meetri sügavusele.

Kõik mereimetajad üle Euroopa Liidu on võetud ELi elupaikade direktiiviga range kaitse alla. ELi liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et vältida kahjulikku mõju vaalaliste populatsioonidele. Järgides ELi õigusakte, on paljud riigid reguleerinud turismiga seotud tegevust, et vaalalisi ei häiritaks. Lisaks peavad liikmesriigid Euroopa Keskkonnaameti (EEA) koordineeritava ühise jõupingutusena jälgima regulaarselt mereimetajate liikide olukorda ja sellest aru andma. ELi merestrateegia raamdirektiivis käsitletakse ka teatud mereimetajatega seotud survetegureid, näiteks veealust müra.

Marine mammals

MEREIMETAJAD

Marine mammals

Marine turtles

MERIKILPKONNAD

Maailma seitsmest merikilpkonna liigist elab viis ELi meredes ja nad kõik on elupaikade direktiiviga võetud range kaitse alla. Harilik merikilpkonn (Caretta caretta) ja rohekilpkonn (Chelonia mydas) pesitsevad mõlemad Vahemere-äärsetel randadel. Emane kilpkonn võib enne pesitsemist rännata kuni 12 000 kilomeetrit ja muneb tavaliselt samal rannal, kus ta ise koorus.

Veel kolm merikilpkonna liiki külastavad Vahemerd ja Kirde-Atlandi ookeani, eelkõige Madeira, Kanaari saarte ja Assooride ümbruses. Need on nahkkilpkonn (Dermochelys coriacea), merikilpkonn (Lepidochelys kempii) ja karettkilpkonn (Eretmochelys imbricata).

Marine turtles

MERIKILPKONNAD

MUUD ELI JÕUPINGUTUSED MEIE RANNIKUTE JA MEREDE KAITSEKS

Paljusid jõupingutusi ja edulugusid Euroopa merekeskkonna kaitsmisel kooskõlastatakse Euroopa Liidu tasandil. Peale ELi elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi on merestrateegia raamdirektiiv pühendatud spetsiaalselt merekeskkonna peamiste survetegurite käsitlemisele, et meie merede seisukorda parandada.

Käivitas Euroopa Komisjon ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, mille eesmärk on kõrvaldada ohustatud liikide kaaspüük või vähendada seda tasemeni, mis võimaldab liikidel taastuda.

Mereprügist on saanud paljude ranniku- ja mereelupaikade ning -liikide jaoks suur probleem. Euroopa merevete prügi on 80–85% ulatuses plastist (millest 50% moodustavad ühekordselt kasutatavad plasttooted) ja kalapüügiga seotud esemeid on selle hulgas 27%. ELi direktiiviga teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta kehtestatakse meetmed ühekordselt kasutatavate plasttoodete keelamiseks, kui neile leidub turul alternatiiv, ja plastist toidupakendite ja joogitopside hulga vähendamiseks, ning määratakse kindlaks plastpudelite liigiti kogumise sihtmäär. Need meetmed peaksid avaldama lähitulevikus merekeskkonnale märkimisväärset positiivset mõju.

EL toetab merede bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja parandamist rahaliselt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ja ELi programmi LIFE kaudu. Paljusid edukaid mere- ja rannikuprojekte on rahastatud nende kahe programmi vahenditest.

Other EU efforts to protect our coasts and seas

MUUD ELI JÕUPINGUTUSED MEIE RANNIKUTE JA MEREDE KAITSEKS

Käivitas Euroopa Komisjon ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, mille eesmärk on kõrvaldada ohustatud liikide kaaspüük või vähendada seda tasemeni, mis võimaldab liikidel taastuda.

Other EU efforts to protect our coasts and seas

UURIGE LÄHEMALT

Euroopa veeteabesüsteem (WISE Marine) annab ligipääsu teabele ja andmetele Euroopa merede olukorra, neid mõjutavate survetegurite ja merekeskkonna kaitseks võetavate meetmete kohta.

ELi ranniku- ja merealade poliitika ja õigusaktid, muu hulgas merestrateegia raamdirektiiv, ühine kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika.

„LIFE & and the marine environment“ on väljaanne, milles tutvustatakse parimaid LIFEi kaudu rahastatud projekte, mille eesmärk on kaitsta meie merede ja ookeanide tervist.

„LIFE and Coastal Habitats“ on väljaanne, milles tõstetakse esile parimaid LIFEi kaudu rahastatud projekte, mis on aidanud taastada ja majandada ELi rannikuelupaiku.